Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat
""
3.3.3. Nõusolekumenetlus
Nõusolekumenetlus kujutab endast pigem parlamendi vetoõigust kui kaasotsustusõigust. Kui parlamendi nõusoleku saamine on aluslepinguga nõutav, võib nõukogu asuda tegutsema alles pärast parlamendi positiivset kinnitust. Nõusolekumenetlust kasutatakse eelkõige rahvusvaheliste lepingute puhul, nt teatud rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamiseks ja lõpetamiseks: kandidaatriigiga läbirääkimiste alustamine (ELLi art 49) ja osa rahvusvaheliste lepingute sõlmimine, mille üheks pooleks on Euroopa Liit (ELTLi artikli 218 lõike 6 punkt a), samuti liikmestaatuse peatamise protseduuride puhul (ELLi art 7). Euroopa Parlamendi nõusolekut on vaja kõigile rahvusvahelistele kokkulepetele, mis käsitlevad seadusandliku tavamenetlusega seotud küsimusi.
Viimati uuendatud 22.10.2024
Viimati uuendatud 19.06.2025