Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat

Kui Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus, koordineerib sellele vastamist Välisministeerium koostöös asjaomase ministeeriumi ja Riigikantselei ELi sekretariaadiga. Välisministeerium edastab algatatud rikkumismenetluse eelmainitud asutustele ja annab asjaomasele ministeeriumile üldjuhul kolm nädalat aega vastuse koostamiseks. Vastuses tuleb esitada, millega ja kuidas asjaomane aluslepingu säte või ELi õigusakt on riigisiseselt üle võetud/rakendatud ning kas Eesti nõustub komisjoni etteheidetega.

Mittenõustumise korral tuleb alati esitada põhjendus. Seejärel analüüsib Välisministeerium esitatud infot, korraldab vajaduse korral kohtumisi ja koostab lõplikud seisukohad, mille esitab KOKi ja vajaduse korral valitsuse istungile. Rikkumismenetluses Eesti seisukohtade esitamisel Vabariigi Valitsusele lähtutakse Euroopa Liidu asjade menetlemise juhisest. 

Rikkumismenetluse keerukusest ja mahukusest tulenevalt võib komisjonilt paluda ametlikule kirjale või põhjendatud arvamusele vastamise tähtaja pikendamist, kuid seejuures tuleb arvestada, et iga selline taotlus peab olema hoolikalt põhjendatud ning isegi sellisel juhul ei anna komisjon alati ajapikendust. Samuti võib vastuses paluda komisjoniga kohtumist, kui soovitakse komisjoniga arutada või talle selgitada teatavaid rikkumismenetlusega seotud asjaolusid või küsida komisjonilt lisaselgitusi tehtud etteheidete kohta. Kohtumise palumine on lihtsam ja tavapärasem ametliku kirja staadiumis.

Kui asjaomane ministeerium soovib rikkumismenetluse kestel komisjonile lisainfot saata või komisjoniga kohtuda, peab see alati toimuma kooskõlastatult Välisministeeriumiga.