Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat
""
6.1. Avalikkuse teavitamine Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemisest
Vastutus Euroopa Liidu teemade kommunikatsiooni planeerimise ja korralduse eest jaguneb valdkondlikult ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste vahel. Meediasuhtlust korraldavad valitsusasutuste avalike suhete osakonnad või nende funktsioone täitvad üksused. On tavaks, et ministeeriumi kommunikatsiooniüksus koordineerib kommunikatsioonialast koostööd ministeeriumi valitsemisalas.
Iga ministeerium teavitab avalikkust oma ministri tegevusest Euroopa Liidu Nõukogus või teistest ministeeriumi valitsemisala puudutavatest Euroopa Liiduga seotud küsimustest. Euroopa Ülemkogu kohtumistest teavitab üldjuhul valitsuse kommunikatsioonibüroo.
On soovitatav, et nii nagu valitsusliikmete puhul, koordineerib ka ametniku suhtlust ajakirjandusega asutuse kommunikatsioonispetsialist. Igal juhul tasub enne meediaga lävimist kooskõlastada see nii meedianõunikuga oma ministeeriumis kui ka Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu (AEEL) juures Brüsselis.
AEELis töötab Välisministeeriumi pressiesindaja, kelle partneriteks on eelkõige Brüsselis tegutsevad Eesti ja välisriikide ajakirjanikud.
Eriti rahvusvahelise meediaga suheldes tuleks kasutada AEELi pressiesindaja abi, sest ta tunneb hästi Brüsselis esindatud väljaandeid, nende töökorraldust ja ajakirjanikke. Pressiesindaja aitab enne ajakirjanikuga kohtumist leida õiged sõnumid ja suhtlemistasandi.
Suhtlemistasandi valiku puhul tuleb otsustada, kas ajakirjanikul on voli kasutada kõike, mida ametnik ütleb, kaasa arvatud tema nimi ja amet, või on info mõeldud vaid ajakirjanikule taustateadmiseks ja seda ei avaldata.
Näiteks enne Euroopa Ülemkogu on Riigikantseleil tavaks korraldada ajakirjanikele taustainfotund, kus Euroopa Liidu küsimustega tegelevad kõrgemad ametnikud selgitavad kohtumise teemasid, Eesti seisukohti jne.
Taustainfotund on tavalisest pressikonverentsist paindlikum ja isiklikum.
Taustainfotundi tulevad tavaliselt asjakohasest teemast otseselt huvitatud ajakirjanikud ning selle korraldamise eesmärk ei ole esmajoones päevauudiste otsene mõjutamine, vaid korrektse ja täpse info edastamine, olukorra ja eesmärkide selgitamine. Taustainfotunde korraldatakse selleks, et avalikkuse ette jõudvas teabes esineks vähem faktivigu ja väärtõlgendusi.
Brüsselis korraldab AEELi pressiesindaja sealsele Eesti ja rahvusvahelisele pressile taustainfotunde Eestile olulistel Euroopa Liidu teemadel ning vajadusel enne nõukogusid ja ülemkogu. Kõneisikuteks on sõltuvalt teema olulisusest ja spetsiifikast kas suursaadik, asejuht, erialaspetsialistid ja/või pressiesindaja.
Mõned praktilised soovitused suhtlemisel meediaga
- Enne kohtumist ajakirjanikuga tehke kindlaks, kes ta on ja millist väljaannet esindab. Kui ajakirjanik helistab või saadab sõnumi tundmatult numbrilt, paluge küsimused saata kirjalikult pressiesindajale. Kirjalikult saadetud küsimuste puhul kontrollige saatja e-posti aadressi.
- Konsulteerige enne intervjuu, kommentaari või ka taustainfo andmist ministeeriumi ja AEELi pressiesindajaga, kes oskab nõustada nii ajakirjaniku tausta kui ka sõnumi edastamise eripärade suhtes eri meediakanalites ja -väljaannetes
- Selgitage alati välja intervjuu teema ja viige ennast kurssi teemasse puutuvate faktidega. Valmistage ette kolm sõnumit, millele intervjuus keskenduda, ja öelge sõnum intervjuu jooksul kindlasti välja.
- Kommenteerige oma pädevuse piires.
- Rääkige lühidalt, selgelt ja korrektselt ning olge positiivne. Kasutage jutu illustreerimiseks asjakohaseid näiteid ning esitage konkreetseid fakte. Vastake küsimustele konkreetselt, ärge unustage end rääkima.
- Ärge kunagi öelge „Ei kommenteeri“. See jätab mulje, nagu oleks teil midagi varjata.
- Kui te vastust ei tea, siis tunnistage seda. Võimaluse korral lubage info hankida ja see hiljem ajakirjanikule edastada ning tehke seda. Ärge spekuleerige, valetage ega oletage.
- Parandage ajakirjanikku, kui ta interpreteerib fakte valesti. Kõik väärtõlgendused ja -arusaamad tuleb kohe ümber lükata.
- Teleintervjuu puhul hoidke silmsidet intervjueerijaga, mitte ärge vaadake kaamerasse. Püüdke rääkida rõhutatumalt ja aeglasemalt kui tavavestluses ning kontrollige oma žeste ja miimikat. Arvestage võimalusega, et kaamera võib filmida ning mikrofon sees olla ka enne ja pärast intervjuud.
- Ärge öelge ajakirjanikule midagi sellist, mida te ei soovi kohe avaldatuna näha.
Viimati uuendatud 23.10.2024
Viimati uuendatud 19.06.2025