Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat

Nii nagu riigisiseses õigusloomeprotsessis, peab ka ELi õiguse kujundamisel ja ELi õigusaktide rakendamisel arvestama hea õigusloome põhimõtteid. Eesti seisukohtade kujundamine ning ELi õigusaktide rakendamiseks tehtavad otsused peavad olema kaasavad ning põhinema proportsionaalsel ja tõenduspõhisel mõjude analüüsil. Kõigepealt tuleb üldse hinnata, kas ELi õigusakti rakendamiseks on vaja võtta riigisiseseid rakendusmeetmeid. Kui ELi õigusakti rakendamiseks on vaja vastu võtta riigisisene õigusakt, siis selle eelnõu koostamisel ja vormistamisel tuleb juhinduda samadest nõuetest ja põhimõtetest mis riigisisesest vajadusest lähtuva eelnõu loomisel. Juhinduda tuleb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusest nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) ja Riigikogu juhatuse 10. aprilli 2014. a otsusega nr 70 kehtestatud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja lisast 2 „Eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhend“. Justiitsministeeriumi kodulehelt on kättesaadav ka „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ käsiraamat, mis sisaldab eelnõu ja seletuskirja koostamiseks selgitusi ning näiteid.