Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat

„Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat“ (käsiraamat) on mõeldud abivahendiks kõikidele Eesti ametnikele, kes osalevad Euroopa Liidu (EL) otsustusprotsessis kas Eesti seisukoha kujundajatena ja esindajatena või on seotud ELi tasandil tehtud otsuste riigisisese rakendamisega.

Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat

8.5. Tehnilisest normist teavitamise protseduur

Kaupade vaba liikumise tagamiseks on Euroopa Liidus lepitud kokku tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine nii suures mahus kui võimalik. Selle kehtestamisel on kinnitatud vastav teavitamisprotseduur.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/1535/EL  seab liikmesriikidele kohustuse teavitada komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraati (DG GROW) kõigist riigisiseste õigusaktide eelnõudest, mis sisaldavad tehnilisi norme või nõuet infoühiskonna teenusele (vt ka komisjoni tehnilisest normist teavitamise koduleht). Teavitamise eesmärk on anda komisjonile ja tema vahendusel teistele liikmesriikidele võimalus reageerida kavandatavatele normidele, mille kehtestamine selles liikmesriigis võib kahjustada teiste liikmesriikide huvisid kaupade vaba liikumise vallas. Tehniline norm direktiivi 2015/1535/EL tähenduses on õigusaktis sätestatud toote valmistamist, importi, turustamist või kasutamist reguleeriv nõue või nõue, sealhulgas vastav haldusnorm, mis on esitatud toote ohutuse, tarbija- või keskkonnakaitse tagamise eesmärgil ja mis mõjutab toote esma- või korduvkasutamist, toote töötlemise või utiliseerimise tingimusi. Teavitama ei pea riigisisesesse õigusesse ülevõetavatest otseselt ELi õigusaktidest tulenevatest nõuetest.

Teavitamise vajadus võib siiski tekkida, kui nt direktiivi ülevõtmisel kehtestatakse riigisiseses õigusaktis piiravamaid nõudeid, kui on ELi õigusaktides sätestatud, või kehtestatakse lisanõudeid, mis ei tulene ELi õigusaktidest. Vt ka käsiraamatu punkti 8.3.5. Ülereguleerimine ehk direktiivis sätestatust rangemate nõuete kehtestamine.

Tehnilisest normist tuleb teavitada enne, kui õigusakti eelnõu riigisiseselt vastu võetakse, st eelnõu staadiumis, kus saab veel teha olulisi muudatusi. Teavitamise kuupäevast alates rakendub eelnõu suhtes kolmeks kuuks ooteaeg ja selle aja jooksul ei tohi eelnõu vastu võtta. Euroopa Komisjoni või teise liikmesriigi üksikasjaliku arvamuse korral pikeneb ooteaeg kuuele kuule. Riigisiseses õigusloomes tuleb seega arvestada teavitatud eelnõu pikaldase menetlusajaga (seda on eriti tähtis silmas pidada direktiivide ülevõtmiseks kavandatud õigusaktide ettevalmistamisel). Vastavalt Euroopa Kohtu tõlgendusele  tähendavad direktiivi 2015/1535/EL artiklid 5 ja 6 seda, et teavitamata tehnilised normid on rakendamatud (vt kohtu otsus C-194/94). Ka liikmesriikide turujärelevalveasutused ei saa niisuguste õigusaktide järgimist nõuda.

Eestis on tehnilisest normist teavitavaks asutuseks määratud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle vahendusel toimub teabe kahesuunaline liikumine. Eelnõu ettevalmistaja esitab eelnõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (e-posti aadressile [email protected]), kes omakorda edastab selle kohe Euroopa Komisjonile. Võimalikud Euroopa Komisjonilt saabunud kommentaarid edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõu ette valmistanud ministeeriumile, kes peab neid eelnõus arvesse võtma. Kui vastav õigusakt on Eestis vastu võetud, tuleb Euroopa Komisjonile saata ka vastuvõetud õigusakt.

Tehnilisest normist teavitamise eesmärk on ettevõtjate turustusvõimaluste laiendamine ja turu planeerimise hõlbustamine, võimaldades neil olla kursis teiste liikmesriikide õigusaktidega. 

Viimati uuendatud 23.10.2024

Viimati uuendatud 19.06.2025