Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat

Nõukogu koosneb liikmesriikide ministritest ning käib koos kümnes koosseisus:

1. üldasjade nõukogu (ing lühend GAC, pr lühend CAG), mis tagab ülejäänud nõukogu koosseisude töö kooskõlalisuse ja järjepidevuse ning ülemkogu kohtumiste ettevalmistamise. Eestit esindab üldasjade nõukogu istungitel välisminister; 
2. välisasjade nõukogu (ing lühend FAC, pr lühend CAE), mida juhatab üldjuhul liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, mitte roteeruv eesistuja. Eestit esindab välisminister. Välisajsade nõukogul esindab vastavalt kaitseteemade arutelule Eestit ka kaitseminister või väliskaubanduse küsimustes majandus- ja tööstusminister;  
3. majandus- ja rahandusküsimused (ing ja pr lühend ECOFIN) on rahandusministri vastutusalas;
4. justiits- ja siseküsimused (ing lühend JHA, pr lühend JAI) on jagatud vastavalt päevakorrapunktidele justiitsministri ja siseministri vahel; 
5. tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused (ing ja pr lühend EPSCO) on jagatud vastavalt päevakorrapunktidele sotsiaalkaitseministri, terviseministri ja majandus- ja  tööstusministri vahel;
6. konkurentsivõime nõukogu (siseturg, tööstus, teadusuuringud ja kosmos) (ing ja pr lühend COMPET) on jagatud vastavalt päevakorrapunktidele majandus- ja tööstusministri ning haridus- ja teadusministri vahel. Siseturu valdkonnas võidakse käsitleda ka teiste ministrite vastutusalasse kuuluvaid küsimusi (nt justiitsminister, rahandusminister)
7. transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika (ing ja pr lühend TTE) nõukogu on jagatud vastavalt taristuministri, justiitsministri ning kliimaministri vastutusaladele;
8. põllumajandus ja kalandus (ing lühend AGRI-FISH, pr AGRI-PECHE) kuulub regionaal- ja põllumajandusministri portfelli; 
9. keskkond (ing ja pr lühend ENV) on kliimaministri vastutusalas;
10. haridus, noored, kultuur ja sport (ing lühend EYCS, pr EJCS) on jagatud haridus- ja teadusministri ning kultuuriministri vahel.

Vaatamata sellisele koosseisudeks jagunemisele on nõukogu üks institutsioon ja sõltumata sellest, millises koosseisus otsused vastu võetakse, on need alati üheselt tõlgendatavad kui nõukogu otsused. Seetõttu võivad nõukogu istungite päevakordade A-punktide nimekirjades olla kõigi valdkondade teemad.  

Lisaks nõukogu istungitele kohtuvad ministrid regulaarselt ministrite mitteametlikel kohtumistel. Mitteametlikel kohtumistel õiguslikult siduvaid otsuseid ei tehta, kuid neil toimuvad tihti põhimõttelistes küsimustes arutelud, mille tulemusel suunatakse ELi poliitikat ja tullakse välja ideedega ELi uute õiguslike algatuste kohta.